Soome saabas

On ammu teada tõde, et Soome saabas oli eesti sõdurile aastaid nii suve- kui talvesaabas. Soome saabas sobis nii kontorisse kui põllule, linna- ja metsalahingusse, hommikujooksule ja Kadrioru vahtkonda. Lisaks võis “soomlane” vajadusel asendada ka kõrbesaabast, eriti vihmasel talveperioodil. Hiljuti avastasin neil veel ühe kasuliku omaduse – kui tarvis, on soomekas ka käepärane (või jalapärane?) mägisaabas. Loomulikult on selle tald liiga pehme, et liustikul kassidega töötada või väikestel nukkidel varvastele piisavalt tuge saada, aga teatud piirini ajab ta asja ära. Tald on üllatavalt hea haarduvusega ja tunnetus on ka üsna normaalne.

Loomulikult ei olnud tegu ideaalse jalanõuga, vaid tavalise ilma voodrita nahksaapaga, mis oli küll üsna kvaliteetne, kuid ei olnud mingi imevits. Talvel oli ikka natuke külm (ühekordne nahk ikkagi), suvel tiba palav. Pikalt lumes ja vihmas olles hakkas ta paratamatult lõpuks läbi andma. Ei mingit gore-tex voodrit ega sarnaseid kellasid ja vilesid. Ühesõnaga, vahel esines rahulolematust ja käidi välja ideid millega saaks “soomlast” asendada. Lõpuks asendatigi. Nüüd otsivad kõik tikutulega soomlasi taga.