Libe liug

Üks hommik oli nii libe, et ei saanud autoga kuidagi kohalt minema. Vastu mäge tagurdada ei pruugigi teinekord nii lihtne olla. Ainus lahendus oli niikaua rattaid libistada kuni jää ära sulas ja rehvid vastu asfalti puutusid. Alles siis sai auto paigalt. Seega kaherattaveoline auto meie kliimasse ei sobi.

Eile oli noortel alpinistidel Kassitoomel jäätrenn. Välja võeti kassid ja kirkad ning asuti usinasti mööda nõövu üles ja alla sammuma. Lisaks asuti kirkatega jäässe astmeid raiuma, et ka ilma kassidetta oleks võimalik suhteliselt valutult põhjast üles saada. Nagu hiljem nägime, töötasid küll, sest üksikud kelgutajad kasutasid neid täiesti edukalt.

Päeva õpetlikud osad ei lasknud aga end kaua oodata. Kõigepealt õnnestus mul üht kassi käes hoides libastuda (sest ma võtsin neid just jalast) ja maanduda nii, et kass kukkus täpselt samasse kohta kus juhtus olema minu käsi. Õnneks siiski sattusid sõrmed ja kassi hambad vaheliti, mitte teineteise peale. Aga vähemalt sai näitlikult selgeks, kui lihtsad on vigastused tekkima.

Teine juhtum ei lasknud end ka väga kaua oodata. Nimelt vigastas üks alpinist ennast kirkaga. Õnneks ei olnud tegu ohtliku või sügava haavaga, aga piisavalt pikk sisselõige tekkis küll. Selle lappimisel tulid jälle kord kasuks kaitseväest saadud meditsiinialased oskused, mistõttu kiirabi jäi välja kutsumata.

Üldiselt läks trenn seega igati korda vaatamata väikestele tagasilöökidele ja ootamatustele.