Esimese aasta esimene nädal

Ongi kooli esimene nädal läbi saanud. Ega midagi erilist ei juhtunud nagu arvata oligi, põhiliselt toimusid erinevad administratiivsed tegevused, varustuse jagamine ja tubadesse paigutamine. Samuti üldist olmet puudutavate küsimuste lahendamine ja erinevate paberite täitmine. Reedene päev kulus peamiselt ühtlustamiskursuseks ettevalmistumiseks. Kokku tulnud seltskond on üldiselt päris hea, kuigi suht kirju ja erineva sõjaväelise taustaga ja hämmingut lisab veelgi fakt, et veel kahel võitlejal on sama perekonnanimi mis mul.

Esimese nädalaga oli meil ka esimene loobuja, kes kolmandal päeval otsustas, et see koht ei ole päris tema jaoks. Nüüd siis on meid ainult 17. Ühest küljest kahju muidugi, sest mida suurem kursus, seda rohkem uusi tuttavaid, aga samas, kitsamas ringis tekivad ka tihedamad sidemed. Loodan tõsiselt, et kõik allesjääjad pingutavad lõpuni. Aga samas, the only easy day was yesterday. Vähemalt neljapäevaöine noorkadetide ristimine möödus kaotusteta, kõik võitlejad ja isegi kõik asjad jäid alles. Nüüd tuleb ainult kogu Tartu sitt, mis vormi külge jäi, maha pesta.

Aga nüüd on järgnevad viis nädalat vaikus eetris ja mina naudin ilusat Eesti loodust ja ilma.

Sa näed ja Sa ei mürista…

Meie suured sõbrad Euroopast on jälle suutnud täiesti süüdimatult Eestile vett tõmmata ja Venemaale pai teha. Seekord siis teemaks Eesti Leegioni veteranide kokkutulek (mis on toimunud iga aasta juba tükk aega, aga varem pole kunagi kedagi häirinud) ja sõjalis-sportlik võistlus Erna retk, millest isegi sakslased, kes kohe hirmust püksi lasevad kui miskit kaudseltki natsiteemaga seostatavat nende lähedusse satub, korduvalt osa võtnud on. Ka punased hiinlased ja igat sorti europederiikide võistkonnad on senimaani suure rõõmuga võistlema tulnud. Võistlus on iga aastaga järjest suuremaks paisunud ja keegi ei ole vingunud. Nüüd järsku on see ka üks rõve natsivärk, mille vastu võrdväärselt suguhaigusega võitlema peab.

Lisaks selgub Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendi Rene van der Lindeni sõnavõtust, et Eestis on nende inimõigustega ikka väga kehvasti, samas kui Venemaa astub pikkade sammudega pressivabaduse ja üleüldise demokraatia suunas. Selge on, et see telekanal, kust antud videolõiku näidati, on Kremli hääletoru, aga kui juba nii kõrgel tasemel on inimesed ostetavad, siis mis kasu meil kogu sellest eurovärgist on? Pigem isegi kahju, nagu kirjutab Martin Helme Delfis. Nüüd kus Schröder on Saksa liidukantsleri ametist Gazpromi osakonnajuhatajaks läinud, on Putinil vaja uut kaasajooksikut, kes teda ülejäänud maailmale vene rahva tõelise päästjana reklaamiks.